Tõsta lao tootlikkust: tee käimisvahemaa ja laoseisu täpsus mõõdetavaks

Laos on raiskamine nähtav, ja ikkagi ei loe seda peaaegu keegi. Põhjus on see, et liikumine näeb välja nagu töö. Terve päeva käiv inimene tundub hõivatud. Käimine ise ei teeni midagi, see on ainult hind, mida maksad selle eest, et miski asub vales kohas.

Esimene number on vahemaa noppimisrea kohta. Selleks ei ole vaja süsteemi, sammulugeja ja üks nädal piisavad. Jaga sammud ridade arvuga ja sul on number, millega saab töötada.

Näide: 600 rida päevas, keskmiselt 38 meetrit rea kohta, mis teeb tiimi peale kokku 22,8 kilomeetrit. Vii 20 protsenti kaupu, mis moodustavad 80 protsenti noppimistest, silmade kõrgusele ja pakendamislaua lähedale, ning käimine langeb 24 meetrini rea kohta. See on 8,4 kilomeetrit vähem. Iga päev.

Teine number on laoseisu täpsus. Süsteem näitab 50 tükki, riiulil on 38, seega 76 protsenti. See lõhe tekitab tühja töö kuskil mujal: ümbertellimuse, mida keegi ei vajanud, kiirtarne, mis maksab päris raha, otsimise läbi kolme vahekäigu.

Koht, kus asi tavaliselt katki läheb, on kauba vastuvõtt. Kaubaalus seisab seal, kirjendamine toimub hiljem, ja täpselt selles vahes sünnib erinevus, mis ilmneb kuude pärast seletamatu inventuuri erinevusena.

Lõks: riiulite ümberehitamine enne loendamist. Korrastatud ladu vale tsoneeringuga näeb ilus välja, ja käimine on täpselt sama pikk kui enne. Loe esmalt, kui sageli iga kaupa noppitakse, alles siis liiguta riiuleid.

Esimene samm maksab ühe nädala: loe noppimised kauba kohta ja too parimad kakskümmend lähemale. Ülejäänud ladu võib jääda sinna, kus ta on. Efekt peitub peaaegu alati just neis kahekümnes.